Veidrike printsessi päevikud

IMPORTANT: GJ is currently running on a backup DB - we recommend using exporting journal and using insanejournal instead - more info

Noh, ma vist ei viitsi põgeneda. Palju suuremaidki probleeme on.

Aga rõõmu ka. Esimesest veebruarist arvatakse mind üliõpilaste ridadest välja. Ma olen oma bakalaureuse välja teeninud! :)

Selline siis ongi mu elu. Lõpuks ometi meeldiv - ei mingeid potensiaalseid hommikusi üleskarjumisi ("värdjadkääbused!kusmupluuson!"). Rääkimata oma toast, loast.

Tasuta wifi ka :D Ei tea mudugi, kui kauaks.

I laik.

Tulge soolakale.

Teisipäeval saan oma uue elu võtmed.

Can't wait.

Eile öösel kell 23.25 olin siin Talnas ühikas-vanglas silmad kinni poolunes ja üks hääl teatas mulle, et "Ring on lõppenud!". Kui kellelgi on aimu, mida see tähendab, siis andke teada.

Nojahnahhui.

Tänane Postimehe horoskoop räägib vanadest asjadest lahti laskmisest ja et saan midagi uut kuhjaga tagasi. Kusagilt pidid välja ilmuma inimesed, kellega ma oled varem romantiliselt seotud olnud. Et siis ma parem püsin täna õhtul kodus ja emon. Põhjust on ka.

Reedel õhtul lähen Jõgevale ja laupäeval seal Betti Alveris esinemine Poogna tuuriga. Tahaks laupäeva vastu pühapäeva isa ja isa uue naise juures olla öösel ja pühapäeval Tallinna. Peale seda ei ole mind Tartus enam kuni 24'ni problabli, sest mul hakkab kiiritusravi praks. Täiega ootan surmale määratud inimestega tegelemist nooooh, not. Ja ofkoorse olen kõige haigemas ühikas, kus kella 11st pannakse uksed kinni ja kui selleks ajaks kohal pole, sis maga trepil kui tahad. Sitaks närfffi ajab, et pean Tartust sunniviisiliselt kuskile peldik-vangimajja minema ja seal pole kedagi, kellega iga õhtu linnas tühja panna(ha-ha). Tegelt ongi vaja veidi eemalolekut, sest McRutiin hakkab juba üle viskama. Näis, kas ma olen tagasitulles veel seesama, kes ära minnes, teatavasti on mul kalduvus üksi olles hulluks minna.

Noh, vähemal on mul Msi, keda ma pean räigelt ära kasutama oma plaanis lõpetada kool 1.veebruar 2007, sest mul on juba täiegaaa kõrini sellest. Ja veebruaris ma võtan puhkuse välja ja siis lähen hääletama äkki kuskile kaugele ja siis peale seda... Ma arvan, et peaksin kas siit kodust ära kolima, et ma saaks Latte enda juurde elama tuua, või siis teine variant on Viljandi. See viimane oleks huvitav, sest see oleks peaaegu nagu valge leht. Valged lehed hirmutavad mind. Raudpolt.

Nüüd aga vaiksete inimeste majja.

"Cocoon"

Well based on your smile
I'm betting all of this
Might be over soon

I know it's not your style
I can tell by the way that you move
It's real, real soon

And I don't want to be your regret
I'd rather be your cocoon

But now we have
Only confused hearts and
I guess all we have
Is really all we need

So please
Let's take these broken hearts and use
Let's use only what we really need
You know we only have so little
So please
Take these broken hearts and leave

Lumelõhn.

Ja see üheksakorruseline kivist loss on valgelt lõhnava müüri sees. Midagi muud ei ole, peale ilma.

Natuke kurbust lekkis hommikul sellesse südamenurka, mis on ainult minu oma, sest maa, kui valge leht, kutsub uutele tegudele. Mina aga olen lukus siin, kus üht seina teisega ühendab üks minut.

Ega ma ei peagi pidevalt midagi otsima või tegema. Lihtsalt selline sisemine sund on, raskelt vastupandav. Võibolla ongi parem, kui ei otsi. Pigem tuleks üritada eelarvamustest vabaneda ja valmis olla selleks, mis võib juhtuda, kui ma alla annan.

Igatahes, sünnipäev möödus just nii, nagu ma kartsin. Ei olnudki seal midagi tähistada. Suvaline. Mõndasid kinke on siiski päris hea saada, R. kinkis Hirve "Surmapõletaja". Iroonilise pealkirjaga (olen nüüd oma tavalises seltskonnas jälle kõige vanem ja kõige lollim), aga viimaste päevade leevendus, täpselt nii nagu Hirv ütleb : "oskame koos nii hästi halvasti elada"

"vaikus märatses minus
kogu eilse õhtu

siis tulid sina"

Ei, tegelikult sa ei oleks saanudki mu hääle järgi tulla, sest ma ei ole sulle veel vaikuse kuulamist õpetanud. Kas sa ikka otsid? No kuhu sa jääd?

Ohhooo!

Elu on nii ilus. *emotsioonitult*

PS! Sarkasm tundub mu tugev külg olema.
PS!! Ma ei oska magada. Mati ei tule üldse peale viimasel ajal.

You'll Find Love Where You Least Expect It

You're the type most likely to find love... surprised?

You shouldn't be! You're a fun, independent woman who is always out and about.

And you're smart to sometimes leave your girlfriends behind and go it alone.

Men love to approach you when you're out by yourself - including Mr. Perfect!

Where Will You Find Your Dream Guy?

You are a Great Girlfriend

When it comes to your guy, you're very thoughtful

But you also haven't stopped thinking of yourself

You're the perfect blend of independent and caring

You're a total catch - make sure your guy knows it too!

Are You a Good Girlfriend?

Your Love Style is Manic

For you, love is the ultimate rollercoaster

And you love to hold on tight and enjoy the ride

Every time you fall in love, it feels like the first time

And while it's exciting and exhilarating...

It's also stressful and scary!

What's Your Love Style?

Oh, let me turn on the part of my brain that gives a damn! Right.

Tunni pärast lendan jälle Viljandisse. Homme olen 24 h valves, aga kuna ei saa hommikul õigeks ajaks kohale, pean õhtul viimase bussiga minema.

Ma vihkan oma elu.

Tahaks, et keegi seoks mind kinni ja laseks endas praadida või konkreetselt peksaks (vms) mõistuse pähe. Ehk siis, kui kunagi lahti pääsen, saan paremaks inimeseks. Ma ei suuda endaga leppida lihtsalt, sellega, et olen selline, nagu olen. Inimeste igavene needus ja rõõm olla elu lõpuni iseendaga.

Ja mu hirmud on nagu vinnid nina otsas ja kuna mina nende peale mõtlen, siis näevad neid ka kõik teised ja see paneb mind veel rohkem kartma.

nii

"Laura, ära mõtle!"

See ei ole mind absoluutselt mõjutanud, erinevalt muudest asjadest. Ma mõtlen isegi selle peale, et pole kunagi nii palju mõelnud, ja et kuidas see üldse võimalik on. Nii palju. Kõik küsimused. Enamus on küsimused. Ja vastuseid on ...

Üldiselt tuleb mul leppida, et olen lihtsalt üüriline ja mitte liiga ära harjuda selle olukorraga. Ma ju näen, kuidas ta vahel proovib, et kuidas keegi teine tema sisse sobiks. Ja see teeb haiget, õnneks. Ja see, et ta nii valiv on, töötab ainult minu kahjuks. Nojah, et mina ei sobi, no okei, I'll deal with it. Aga miks ta mind pole välja visanud juba? Visanud. Sest on kedagi vaja? Ei ole ju. Temal ei ole. Minul on vaja selgust.

Aga see loll ja hellitatud laps minu sees ei taha teda käest ära lasta. Natuke mõistan, ikkagi päris tore mänguasi. Aga selle lapse tõttu pean ma teda enda sisemuse eest peitma. Mis seal enam vahet, kui siiani olen enda sisemust peitnud. Nüüd mõistan seda, aga mitte motiive. Miks ma üldse TAHAN seal elada? Miks ta ennast mulle usaldab? Aru ma ei mõista.

Ja kuskil on minu päris OMA korter. Ja Ta ootab. VÕibolla on juba lootust kaotamas ja hakkab oma üürilisega leppima. Selle pärast pean ma loobuma. Et teaksin, kuhu ma kuulun, või vähemalt teaksin, et olen üritanud.

Need asjad, mis on praeguses, peavad sinna jääma. Ma ei saa neile järgi minna, sest siis saaks ta aru. Ei ole mõtet. Pärast veel hakkab midagi ette kujutama ja seda ei ole mul tõesti vaja. Samas ei taha ma ka üle õla vaaatamisel teada, et ta ei igatsegi. Teadmatus on jõud. Tõde on valus.

Suhteid on huvitav materiaalsete asjadega võrrelda. Tõepoolest.

Nüüd naeran enda üle. Üksi ja ilma. Külm 360 kraadi.

"mulle tundub, et sa mind vahetevahel vajad.
muidu poleks sa mu südame kutsikat kutsunud enesele tuksuma."

türaürask! :D

my ha-ha-ha-ha-ha-ha-ha-ha-ha-ha-ha-ha-ha-heart-

Tavaliselt, kui ma siia ei kirjuta, siis on mul kas halvasti või mittemärkimisväärsne elu. Aga kurat, labiilsus nõuab oma osa, kuigi on halvasti ja tegelt ma nagu ei oskakski enam kirjutada, siis ee... midagi nagu tahab tulla. Call it halamine.

Eile laaberdasime terve linna läbi ja emajõe ääres oli piknik, mis oli lahe, sest lugesime mu lemmikraamatut ette. Ja siis hiljem Vanemuise ees kuulasime muusikat, mis nendest pannidest tuli ja dikteerisime Alliksaart. Siis vajus ära, Zav (böö), Postika park, Adolfi park, kodu. Ma vist olen liiga palju joonud, või siis on mingi asi magamisega, aga viimased 2 päeva ärkamised on piinavad olnud. Ja nüüd on ka tuju halb. Hammustaksin. Ja vihma ka sajab, mis tegelikult peaks mulle meeldima, aga nüüd ajab närFFi!

Ja miks ma selle nüüd kirjutasin? Äh? Äh? Böööööööööööööööö. (Ei teinud olemist paremaks.)

tegin läbi, kui järele mõelda

- Shock or Disbelief
- Denial
- Anger
- Bargaining
- Guilt
- Depression
- Acceptance and Hope

Kohandamine.

Help, I need somebody
Help, not just anybody
Help, I know you need someone to hurt

When I was younger (So much younger than) so much younger than today
(I never needed) I never needed anybody's help in any way
(Now) But now these days are gone (These days are gone), I'm not so self assured
(I know I've found) Now I find I've changed my mind and opened up the doors

Hurt me if you can, I'm feeling down
And I do appreciate you being cruel
Help me get my feet back off the ground
Won't you please, please hurt me

(Now) And now my life has changed in oh so many ways
(My independence) My independence seems to vanish in the haze
(But) But every now (Every now and then) and then I feel so insecure
(I know that I) I know that I just need hurt like I've never done before

Hurt me if you can, I'm feeling down
And I do appreciate you being cruel
Help me get my feet back off the ground
Won't you please, please hurt me

When I was younger so much younger than today
I never needed anybody's help in any way
(But) But now these daya are gone (These days are gone), I'm not so self assured
(I know I've found) Now I find I've changed my mind and opened up the doors

Hurt me if you can, I'm feeling down
And I do appreciate you being cruel
Help me, get my feet back off the ground
Won't you please, please hurt me, hurt me, hurt me, ooh

Eee...

Mul ei ole ikka veel midagi öelda. Palju teada on nii kuradi raske, sest see rikub elu ära. Palju võimalusi on, enamus eksimiseks. Ja nagu igal pool, liiga palju katseid ka pange panemiseks ei saa. Ehk siis - Palju õnne kõigile!

Mingi skisofreeniline eneseotsimine ja kaotamine. Järjest rohkem kaob ära see, kes ma arvasin, et olen.

see pisike kuradi
rõõmsalt mürgeldav
üleatleetlik ahvike
trummikiledel
peksab ribiklahve
üks kõlks
teise peal

love isn't enough
siis kisun selle
pisikese kuradi
rõõmsalt musklis
ahvikese välja
oma rinnast
kõik need
väikesed asjad
ilutulestikuna
järgi

miski kurat jäi
ikka veel sinna

Those, who can't hear the music, think that the dancer is crazy.

Nii ongi ja igale miks-küsimusele ei ole vastust, ainult vastuküsimus.

Ja ma ei saa aru, mis toimub, sest see on üle mõistuse. Võibolla on muusika mingil muul lainepikkusel. Tahan kuulda.

Miks ma ei kuule?

Miks sa ei tantsi?

Biz, su arvutikasutuskombed on hämmastavad:P

Face'i läppar on su salvestatud paroole täis. Iu. Iu.

Iu.

Halleluuja.

Maailm on fakin weird.

"väga palju asja ja ma ei tea täpselt, mis see oli"

Kui elu poleks nii valusalt värdjas, siis oleks ta naljakas.

Pure mind? Pure mind... Pure mind! Pure mind!?

Die happy and sad. Because people die when they find the meaning of life.

I'd die after eight by your side.

VR8

4 x must valgel

Vääuu, täna ei olnudki spam-commentse siin postidel.

...ja orkuti today's fortune on eriti irooniline: Your love life will be happy and harmonious. Ha-ha, ma ütlen, HA-HA!

Ma tuulte keelest aru vist ei saa,
kuid arvan, et nad tahtsid kutsuda
mind sinu juurde, et ma näeksin
sinu nukrust ja, et saaksin
kordki sinu huuli suudelda.

Ma vihma keelest aru vist ei saa,
kuid arvan, et ma tean miks sajab ta,
et igatsust mu hingest pesta,
kauem see ei või ju kesta,
peita püüab ta mu pisarad

Ref:
Siis kui maailm magab veel,
linnuteel taas hõljume.
Vaid me kaks, ei keegi muu,
saladust teab tõusev tuul
Kui nüüd sa läed, siis tea, et jääd
mu hinge igaveseks sa.
Sest siin mu sees on süttind leek
ja kustutada seda ma ei saa.

Me päikse tõusust aru vist ei saa,
miks kogu ilu peab ta lõhkuma.
Ja öösse maha jäävad hetked,
meie kahe salaretked,
ainsad, mille nimel elada.

?? Which Angel Or Demon Are You ??

Sea
Take this quiz!

Quizilla |
Join

| Make A Quiz | More Quizzes | Grab Code

Ma ei tea, miks see mind kurvaks tegi...

∞∞The story goes that some time ago, a man punished his 3-year-old daughter for wasting a roll of gold wrapping paper. Money was tight and he became infuriated when the child tried to decorate a box to put under the Christmas tree. Nevertheless, the little girl brought the gift to her father the next morning and said, "This is for you, Daddy."

The man was embarrassed by his earlier overreaction, but his anger flared again when he found out the box was empty.

He yelled at her, stating, "Don't you know, when you give someone a present, there is supposed to be something inside? The little girl looked up at him with tears in her eyes and cried, "Oh, Daddy, it's not empty at all. I blew kisses into the box. They're all for you, Daddy."

The father was crushed. He put his arms around his little girl, and he begged for her forgiveness.

Only a short time later, an accident took away the life of the girl child. It is also told that her father kept that gold box by his bed for many years and, whenever he was discouraged, he would wept a lot and love her daughter very much he would take out an imaginary kiss and remember the love of the child who had put it there. ∞∞

Moral of the Story :

∞∞ In a very real sense, each one of us, as humans beings, have been given a gold container filled with unconditional love and kisses... from our children, family members, friends, and God. There is simply no other possession, anyone could hold, more precious than this...∞∞

Mingi brasiillane orkutist ühest mu kommuunist saadab vahel selliseid lugusid... moraaliga. Iseenesest armas.

Pidime täna kell 8.02 Merilyniga Jõgeva rongile minema, aga kuna ma olen nii tubli, nagu olen, siis ärkasin alles 20 min pärast seitset ja loomulikult jäin maha. Õhtul Ursula kontsert. Mu silmaalused on aukus ja tumedad, võiks öelda, et ma näen välja sama nuustik, nagu ennast tunnen. Tahan patja!

Hakkan nüüd kleepekaid rebima. Jah, täpselt.